Praeguseks olen saanud teha selliseid töid: rohimine, lillede väetamine ja muru niitmine nii käsi niidukiga kui ka murutraktoriga. Ükski töö pole veel väga tüütama hakanud niiet see on hea.
Päevad on korralikud kaheksa tunnised ja mõni päev oleme ainult ühte tööd teinud, aga peab mainima, et kui palka saad, siis kipub kõik libedamalt minema :)
Mida ma ise ehk kõige rohkem kartsin oli varajane ärkamine. Töö hakkab kell seitse ja me lähme veerand-pool seitse minema, mis tähendab, et pean enne kella kuute ärkama. Kooli ajal oli mul seitsme ajal ärkamine raske, mis siis kella poole kuuest rääkida...
Tõsiasi on see, et need kaks asja on täiesti erinevad. Tööle on juba nii palju meeldivam minna, et see parandab isegi ärkamise raskust. Ei ole neid vastumeelseid mõtteid, et miks ei taha minna nagu olid kooliga...
Kui on raske ärgata, siis selle ainus põhjus ongi liiga lühike öö ja nii ongi hetkel kõige raskem õhtusesse rütmi saamine. Kell kümme peaks juba kindlasti voodis olema ja ei ole, siis enam mingit arvutis/telefonis olemist. Võibolla loeb 10-20 lehekülge raamatust ja ära magama. Kõige parem varjant oleks see kui pool kümme juba magaks. Saaks ilusti 8 tundi und täis.
Tegelen sellega, aga hetkel pole veel edukas olnud...
Kolmest päevast kõige toredam oli ilmselt tänane, sest me ei olnud Elinaga kahekesi vaid kohal olid ka mu ema ja tema töökaaslased, kes töötavad siin kandis ühel teisel surnuaial. Nad tulid täna meile abiks(ei mäleta, kas lihtsalt või oli nende surnuaial matus- kui on matus ei saa tööd teha ja pole mõtet niisama tööpaiga köögis ka istuda) ja nii saime ära niidetud enamus kohti, mis peab niitma käsiniidukiga ja Elina tegi koos Kaiga ka veel mingit tööd(ei pannud tähele mida). Lõunaaeg ja kohvipausid on ka huvitavamad, kui rohkem inimesi on niiet meil oli üpriski lõbus :)
Päev oli natuke lühem, sest peale lõunat hakkas mingi hetk sadama ja tööd me teha, siis ei saanud.
Nüüd on vist enam vähem mu tegemised kirja pandud ja ei hakka siin seda postitust venitama ka. Kell juba üksteist...
No comments:
Post a Comment