Huvitavat

Teate, mis mina vahepeal tegin? 

Ma käisin matkal.

Okei. Kõik kes mõtlevad, et sellise ilmaga, nüüd talvel, siis see oli umbes kuu aega tagasi ja ma lihtsalt ei ole juhtunud sellest varem kirjutama. 

Kuigi ei saaks öelda, et ilmad oleks palju paremad olnud kui viimastel nädalatel. Oli küll soojem, aga paras koerailm oli sel nädala kui matkal käisime. Aga kui ööbida saab ahjuküttega telgis, siis on matkamine ju iga ilmaga tore.

Kogu see matka teema algas sellest, et meie põhikooli kehalise kasvatuse õpetaja võttis kätte ja hakkas korraldama järgmist matka(kolmas matk, mida ta õpilastele korraldanud on). Matk oli küll mõeldu põhikoolile, aga kuna meie vanas klassis oli nii mõnigi huviline eelmistest kordadest, siis läks nii, et umbes pooled minu vanast klassist olid ka tulemas.

Saime info ja mis seal ikka. Laenasin omale tuttavate käest lebomati ja magamiskoti ning kooberdasin ühel reedel kooli ette, et sealt edasi juba teiste matkalistega Nõva poole sõita.

Jalgsimatka stardipaigas määrisime endale näkku camo(sest miks mitte) ja liikusime, siis edasi telkimispaiga poole. 

Tegelikult rääkisime natuke täpsemalt ka camost. Matka korraldaja, kelle sõjaväes käigust polegi nii kaua möödas teadis meile rääkida, millist camo erinevates olukordades kasutatakse ja sai täitsa ära ka öelda, kellel meist oli metsa camo ja kelle mingi muu.

Jalgsimatk seekord väga pikk polnudki, aga sihtpunkt oli selle eest imeline.

Männimets ja liivane rand. Nii mõnus lihtsalt. 

Erilist tegutsemist ja tööd meil seal ei olnud niiet see oli mõnus puhkus. Sai mängitud, liivas möllatud, niisama naljatatud ja muljetatud.

Tegime näiteks munaviske võistlust. Pidime paari vahel muna edasi ja tagasi viskama(ilma et see katki läheks) ja kes suutsid seda kõige kaugema vaheamaaga teha olid võitjad. Juba esimesel ringil selgus, et keskkond oli selle mängu jaoks natuke vale. Muna lihtsalt ei lähe maha kukkudes katki, kui pinnaseks on sammal ja liiv. Nii suutsin mina koos Ketriiniga veel selle võistluse ka ära võita, mis sellest, et muna kinni püüdmine nii väga ei õnnestunud. See lihtsalt ei läinud maha kukkudes katki :D

Õhtul kui ilm oli üpriski külm, siis sai nautida lõkke ääres ja telgis olemist.

Öösel ma palju ei maganud, sest ei olnud jälle südant järgmist ahjvalvet üles ajada, aga teinekord polegi nii tähtis see magamine. Vahel peab hoopis vaim puhkama.

Nii umbes viie aeg ajasin järgmise vahetuse üles ja selle asemel, et magama minna ronisin hoopis õue ning imetlesin selget taevast ja merd.

Ilus oli!